EESTI AUSTRAALIA KARJAKOERTE TÕUÜHING korraldab

Terviseuuringute päev

Aeg: 17. november 2017

Koht: Pärnu Väikeloomakliinik, Tallinna mnt 77, Pärnu

Arst: tunnustatud ortopeed ja Eesti Kennelliidu usaldusarst dr Marti Lasn

Osavõtutasu: 130 EUR/koer, EAKT liikme austraalia karjakoerale 120 EUR/koer. Kohtade arv on piiratud!

Hinnas sisaldub: koera üldine läbivaatus, narkoos, puusa- ja küünarliigese düsplaasia röntgenoloogiline uuring, (soovi korral ka spondüloosi uuring selgroost, lisatasu 20 eurot) ning arsti tagasiside.

Registreerimine: registreeri@austraaliakarjakoer.ee kuni 12. novembrini. Registreerimisel palun märgi koera nimi, sugu, tõug ja kaal ning koeraga kliinikusse tulija kontaktandmed. Teiega võetakse ühendust ning edastatakse makserekvisiidid. Koer loetakse registreerunuks osavõtutasu maksmise järel!

Lisainfo: täpsem info ajakava ja protseduuri toimumisest edastatakse ainult registreerunutele.

Mis on koera puusa- ja küünarliigese düsplaasia?

Puusa düsplaasia (HD ehk Hip dysplasia)

Puusa düsplaasia on puusaliigese väärareng. Tavaliselt algab see puusaliigese liigse lõtvusega ning võib areneda edasi artriidiks. Düsplaasia tekkimisel on olulised nii pärilikud kui ka keskkondlikud faktorid. Keskkondlikud faktorid on koera liigne kehakaal ja liiga kiire luude kasv ning samuti liialdamine füüsiliste harjutustega kutsikaeas. Samas mängivad haiguse tekkimisel rolli ka erinevad geenid. Sümptomiteks võib olla raskused treppidest käimisega või püsti tõusmisel, koera hüplev või vingerdav liikumine, hommikune jäikus, samas on koeri, kellel on diagnoositud raske düsplaasia, aga sümptomeid ei esine üldse. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste: A – puuduvad düsplaasia tunnused; B – peaaegu normaalne liiges; C – kerge puusaliigese düsplaasia; D – keskmine puusaliigese düsplaasia ja E – raske puusaliigese düsplaasia. Düsplaasia ravi varieerub valuvaigistitest kuni puusaliigese väljavahetamiseni.

Küünarliigese düsplaasia (ED ehk Elbowdysplasia)

Küünarvarre düsplaasia on ebanormaalne kõhre ja luu transformatsioon, mis põhjustab kõhre või luu tükikeste murdumist liigese vahele. Kõhr on luu kude, mis tagab valuvaba liikumise. Arvatav küünarliigese düsplaasia tekke põhjus võib olla ebasünkroonne luude kasv. Suurtel koeratõugudel on eelsoodumus seda haigust saada liiga kiire kasvamisega kutsikaeas.  Sümptomiteks võib olla lonkamine ja valu liigeses, haige liigese vähendatud liikuvus ning lihase taandumine haiges kohas.  Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste: 0 – puuduvad düsplaasia tunnused; 1 – kerge osteoartroos; 2 – keskmine osteoartroos; 3 – raske osteoartroos. Ravi varieerub valuvaigistitest kuni operatsioonini.

Puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuringuid tehakse vähemalt 12-kuustele koertele (teatud suurtele ja giganttõugudele 18-kuu vanusena). Röntgenpiltide hindamine ametliku tulemuse saamiseks Eesti Kennelliidus maksab 26/13 EUR. Düsplaasiauuringud on kohustuslikud aretuses kasutatavatel austraalia karjakoertel ja rangelt soovituslikud töö- ja sportkoertel!

Spondüloos ehk selgroolülide jäikus

Spondüloos on progresseeruv degenaratiivne lülisamba haigus. Iseloomulik on lülisamba jäigastumine luusildade moodustumise tõttu. Spondüloosi tekkimise põhjusteks peetakse pärilikkust, keskkonnamõjusid ja traumasid (eelkõige mikrotraumasid). Spondüloos võib kulgeda ilma silmnähtavate sümptomiteta, enamasti on sümptomiks kange liikumine, järsk valu hüppamisel või kiiretel liigutustel. Diagnoosimiseks on vajalik röntgenoloogiline uuring, soovitatav alates koera 2. eluaastast ning vajalikud võivad olla kordusuuringud. Soomes on spondüloosi levik kaardistatud ning uuring ametlik, see toimub skaalal 0-4.

Austraalia karjakoerte puhul on Soomes spondüloosi uuring kohustuslik aretuskoertel 2. pesakonna ajaks. Soome statistika põhjal on spondüloos diagnoositud 1/3 uuritud austraalia karjakoertel ning on pärilikus seoses. Eestis hetkel uuring ametlik pole, kuid on meie tõus rangelt soovituslik kõikidele aretus-, töö- ja sportkoertele!