Tõututvustus



Kõige tähtsam asi, mida peaks Austraalia karjakoera kohta teadma, on see, et tema peremees on tema universumi kese. Karjakoerad loovad tugeva sideme oma omanikuga. See tõug ei sobi kohe kindlasti elama üksi ja tähelepanuta tagahoovis ketis. Seetõttu sõbivad nad elama kenasti ka linna korterisse, juhul kui neid piisavalt aktiviseeritakse (treeningud, jalutuskäigud).

Ärge muretsege, karjakoer võib täitsa edukalt vahetevahel ka paar päeva koduseinte vahel voodis põõnata. Eriti kui koer pole enam esimeses nooruses ning sellisel juhul ei pruugi koer jalutuskäikudel peremehe seljatagant lonkimast jooksuringile lahkudagi. Pehmema loomuga isendid sobivad suurepäraselt ka teraapiakoerteks.

Austraalia karjakoerad on säilinud üle maailma ühtse liinina, st. tõus ei esine näituse- ega tööliini. Nad sobivad edukalt näituseringi, karjaaeda ning koeraspordiga tegelema.

Eestis on austraalia karjakoerad osalenud näitustel, agility, SK ja KK võistlustel ning päästeeksamitel/opertasioonidel, läbinud BH ja iseloomuteste ning veerand karjakoerte populatsioonist on maal karjas.

Austraalia karjakoerad on energilised ja fokusseeritud koerad. Kõik mida nad teevad on ülimalt tähtis, vähemalt nende arust ning alati  teevad nad kõike sajaprotsendiliselt. Nad ei vaja pidevaid käsklusi ja suunamist, sest nad on paljuski isemõtlejad. Pigem ootavad nad selgitust, miks nad midagi tegema peavad, kui et tormavad käsku pimesi täitma. Korduvad samasisulised käsklused muudavad nad igavlevaks – ka treeningutel peaks käskluste järjekorda kiirelt vahetama.

Igavlev karjakoer kasutab oma intelligentsust ja füüsilisi võimeid, et põgeneda, kaevata, haukuda, närida, ronida või siis täielikult hävitada koht, kus neid peetakse. Nende mõtlemist tuleks kogu aeg stimuleerida ja koera sellega väsitada.

Kuna karjakoerad on väga intelligentsed ja iseteadlikud, siis sobib see tõug inimesele, kel pole mingit probleemi juhirolliga ja otsustamisega ning kes ei kõhkle ka koerale seda näitamast. Austraalia karjakoerad vajavad tegelemist, kuna nad on väga sportlikud ja energilised. Nad on ideaalsed koerad aktiivsele inimesele, kes soovib koera oma tegemistesse kaasata. Enamus karjakoeri  vajab päevas vähemalt ühte tundi treeningute või jalutuskäikudega.
Austraalia karjakoerad on aretatud ajamaks veiseid ning seetõttu on nende tööstiil jõuline, kuid samas vaikne. Austraallased kasutavad veiste liikuma sundimiseks hambaid, näksates kariloomi kandadest. Vaikne juurde hiilimine ning näksamine põhjustab veisekarjale märksa vähem stressi kui haukuv-lärmav ning edasi-tagasi tormav koer.

Austraalia karjakoerad aretati karjatama  jõumeetodil – st. kasutama oma hambaid. Osa karjatamisinstinktist tuleneb suurest saagiinstinktist pidada jahti väikeloomadele. Austraalia karjakoerad reageerivad oravate, kasside ja teiste väiksemate loomade peale. Enamus Austraalia karjakoeri saab teiste liikidega siiski suurepäraselt läbi, kui neid on nii kasvatatud!

Samas kui paljud karjakoerad on sõbralikud kõigiga, keda nad kohtavad, leidub ka selliseid, kes on kaitsvad oma pere ja territooriumi suhtes. Mõned on kõigi uute asjade suhtes kahtlustavad, eriti kui tegemist on nende territooriumiga. Varajane sotsialiseerimine kutsikaeas aitab välistada selliseid probleeme. Tasub ka uurida kutsika vanemate temperamenti, see pärandub geneetiliselt.

Austraalia karjakoertel on kõrge valulävi ja vankumatu usk oma surematusesse. Liites sellele suure energiataseme ja fokusseerituse on tulemuseks koer, kes arvatavasti võib sattuda õnnetustesse. Karjakoer ei pruugi valu oma peremehele välja näidata, nii et vaid pidev jälgimine ja koera piisav tundmine annavad teada, kas on alust külastada loomaarsti.

Austraalia karjakoerad sobivad kõige paremini neile, kes lubavad koeral olla oma pidevaks kaaslaseks igal pool. Neil koertel peab olema kogu aeg kontakt inimesega, et nad jääksid kergelt käsitletavateks.

 

TÕU ANKEET:

Tõurühm: Lamba- ja karjakoerad. FCI I rühm.

Suurus: Keskmine. Emased kuni 48 cm ja  isased kuni 51cm turjakõrgust.

Eluiga: Keskmiselt 12-15 aastat.

Aktiivsus: keskmine kuni väga kõrge. Soovitav tegeleda koeraspordi või karjatamisega.

Valveinstinkt: Keskmine.

Lastesõbralikkus: Keskmine. Vajalik varajane sotsialiseerimine.

Läbi saamine teiste koertega: Madal kuni keskmine. Võõraste samasooliste koertega ei pruugi austraalia karjakoer kohe hästi läbi saada. Vajalik on järk-järguline tutvustamine.

Läbi saamine teiste koduloomadega: Keskmine. Vajalik varajane sotsialiseerimine.

Karvahooldus: Lihtne. Keskmiselt kord kuus kasuka harjamine, vajadusel pesemine.

  • MTÜ Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing

    tel: +372 55639249
    e-post: info@austraaliakarjakoer.ee
    Aadress: Ravila tn 3b Tallinn 11621
    reg. nr. 80352701
    Swedbank EE922200221056801304

  • Erinäituse sponsorid

  • EKL liige

    vera

  • Leia meid ka siit!

    vera