AUSTRAALIA KARJAKOERA TERVIS

Austraalia karjakoer on suhteliselt terve tõug ning enamus probleeme, mille pärast austraalia karjakoera omanik tõttab arstile, on seotud koera liigsest aktiivsusest ja tormakusest tingitud traumadega.
Tõug on säilinud tervena tänu kasvatajatele Austraalias, Ameerikas ja Euroopas, kes kasutavad aretuses pärilike haiguste suhtes kontrollitud aretuskoeri. Nendeks peamisteks austraalia karjakoeral esinevateks pärilikeks haigusteks on puusa- ja küünarliigese düsplaasia (terviseuuringute tulemustes tähistatud lühendiga HD ja OCD), progresseeruv võrkkesta atroofia (tähistatud lühendiga PRA) ja kurtus (tähistatud testi nimega BAER).

Ka Eestis saab oma koera testida kõigi nende kolme päriliku haiguse suhtes ning soovitav oleks seda teha neil koera omanikel, kes soovivad oma koerale järglasi teha. Ka kutsikaostjad võiksid huvi tunda kutsika vanemate terviseuuringute vastu, et olla kindel, et väike koerake ei oleks kurt ega tulevikus jääks pimedaks või lonkuriks.

PUUSA DÜSPLAASIA – HD (Hip Dysplasia)

Puusa düsplaasia on puusaliigese väärareng. Tavaliselt algab see puusaliigese liigse lõtvusega ning võib areneda tõeliseks artriidiks. Ainuke viis kuidas kindlaks määrata düsplaasiat on röntgenipilt. Tähelepanelikuks peab muutuma siis, kui koeral esineb raskusi treppidel käimisega, raskusi jalgadele tõusmisel, hüplev liikumine, hommikune jäikus, valust põhjustatud iseloomu muutused, vingerdav liikumine, lonkamine pärast harjutusi ning kui koer hoiab raskust rohkem esijalgadel ning seetõttu on koera esiosa rohkem arenenud kui tagaosa.
Samas esineb koeri, kellel on raske düsplaasia aste, kuigi neil ei esine ühtegi eelnimetatud sümptomi ning on koeri, kellel on vaid kerge düsplaasia vorm, kuid nad lonkavad liikudes vms. Düsplaasia tekkimisel on olulised nii pärilikud kui ka keskkondlikud faktorid. Keskondlikud faktorid on koera liigne kehakaal ja liiga kiire luude kasv ning samuti liialdamine füüsiliste harjutustega kutsikaeas. Madala proteiinisisaldusega toidud kutsikaeas ning hoidumine kõrgetest hüpetest ning liigsest treeningust vähendasid düsplaasia tekkimist koertel, kellel oli selleks pärilik eelsoodumus.
Puusadüsplaasia on polügeneetiline haigus: see tähendab seda, et selle haiguse tekkimisel mängivad rolli erinevad geenid. Koeral on kaks koopiat igast geenist, mis põhjustab düsplaasiat, ühe saab ta emalt, teise isalt.  Mõned „head” geenid on dominantsemad kui „halvad” geenid ning koer ise ei põe puusa düsplaasiat, kuid kannab endas düsplaasiat põhjustavaid geene. Ning mõned geenid võivad olla „head”, kui nad on kombineeritud ühtede geenidega ning halvad, kui kombineeritud teistega. Ning on võimalik, et osadel geenidel on suurem mõju põhjustada düsplaasiat kui teistel.
OFA (Orthopedic Foundation for Animals) on veendumusel, et aretuseks on sobilikum normaalse puusa düsplaasia tulemusega koer, kelle õdedest-vendadest on 25%-l düsplaasia, kui koer, kellel on suurepärane düsplaasia tulemus, kuid kelle õdedest-vendadest üle 25% põevad düsplaasiat. Ühesõnaga vähem „halbu” geene esineb selles pesakonnas, kus esineb vähem düsplaasiat. Selektiivse aretusega saab puusa düsplaasiat vähendada, et elimineerida retsessiivseid „halbu” geene. Kasutades liiniaretust ning luues liin, kus koerad on düsplaasiast vabad. Loomulikult ei saa düsplaasia puudumine olla ainuke aretuseks kõlbulikkuse kriteerium. Düsplaasia ravi varieerub valuvaigistitest kuni puusaliigese väljavahetamiseni.

KÜÜNARLIIGESE DÜSPLAASIA – OCD (Osteochondrosis)

Küünarvarre düsplaasia on ebanormaalne kõhre ja luu transformatsioon, mis põhjustab kõhre või luu tükikeste murdumist liigese vahele. Kõhr on luu kude, mis tagab valuvaba liikumise. Sümptomiteks võivad olla lonkamine ja valu liigeses, haige liigese vähendatud liikuvus, lihase taandumine haiges kohas. Arvatav küünarliigese düsplaasia tekke põhjus võib olla ebasünkroonne luude kasv. See ei ole artriidi vorm, kuid võib põhjustada artriiti. Suurtel koeratõugudel on eelsoodumus seda haigust saada liig kiire kasvamisega kutsikaeas.
Ühes uuringus leiti, et küünarvarre düsplaasia pärilikkus on suurem kui puusa düsplaasia pärilikkus

PROGRESSEERUV VÕRKKESTA ATROOFIA –
PRA (Progressive Retinal Atrophy)

See on pärilik pimedaks tegev häire. Enamus tõugudes on see päritav retsessiivselt. Võrkkesta fotoretseptorid, mis imavad silmaläätse poolt koondatud valgust, muundavad selle valguse läbi mitme keemilise reaktsiooni elektrilisteks närvisignaalideks. Närvisignaalid antakse edasi silmanärvi kaudu ajule, mis võtab selle vastu kujutisena. Võrkkesta fotoretseptorid koosnevad kepprakkudest (öösel nägemiseks) ja käbirakkudest (päeval ja värvi nägemiseks).
PRA mõjutab kõigepealt kepp- ja alles hilises staadiumis käbirakke. Haiguse alguses ei näe koerad enam hästi öösel hämaras valguses ning pärast ei suuda nad ka päevavalguses näha. Ka laienevad nende pupillid oluliselt ning silmalääts võib muutuda ähmaseks, haiguskäik võib jõuda kataraktini.
PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Osadel tõugudel avaldub haigus juba noorel kutsikal. Austraalia karjakoeral avaldub PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp- ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad taandarenema hilises faasis ja karjakoerad jäävad pimedaks tavaliselt 4- kuni 6-aastaselt. Prcd PRA- d saab diagnoosida kliinikus pilulambiga ning tehes prcd PRA DNA testi, mis määrab genotüübi, kas koer on haigusest vaba, kannab haigust edasi või on haige. Igal koeral on kaks geeni, mis tekitavad prcd PRA-d ning ainult üks geen kummaltki vanemalt antakse edasi järglastele, kuid mitte kindlasti sama geen igale kutsikale.
O on terve geen ja X on haige geen.
A tüüp – terve koer = OO
B tüüp – terve koer, kes kannab haigust edasi = OX
C tüüp haige koer = XX

Paaritusskeemid:
A tüüp + A tüüp = kõik kutsikad A tüüpi (terved)
C tüüp + C tüüp = kõik kutsikad C tüüpi (haiged)
A tüüp + C tüüp = kõik kutsikad B tüüpi (terved, aga kandjad)
A tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B (terved või terved aga kandjad)
C tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla C kui B (haiged või kandjad)
B tüüp + B tüüp = kutsikad võivad olla A kui B või C (terved, kandjad või haiged)

Seega haiget (C) kui ka kandjat (B) koera saab edukalt paaritada terve (A) koeraga, nii et nende järglased ise ei haigestuks. Vältida tasuks kandja koera (B) paaritust teise kandja (B) või haige (C) koeraga kuna neil võib esineda haigeid kutsikaid ning haigete kutsikate protsent pesakonnas pole prognoositav.

KURTUS

Pärilikku kurtust saab tuvastada juba kutsikaeas BAER (Brainstem Auditory Evoked Response) testiga. Kuigi Austraalia karjakoertel pole seda sügavamalt uuritud, näitavad teiste tõugudega tehtud uuringud, et pärilikku kurtust põhjustav geen on seotud valget värvi põhjustava geeniga. Isegi, kui kutsikate vanemad on testitud ja korras kuulmisega võib nende järglastel esineda kurtust. Seepärast tasub kõiki kutsikad testida.

VÄHEM LEVINUD HAIGUSED

PÜSIV PUPILLAARMEMBRAAN
PPM – Persistent Pupillary Membrane

on seisund, kus looteeas pupilli kattev veresoonte võrgustik vastsündinu perioodil ei taandarene, vaid jääb püsima. Silmas on PPM näha vikerkesta värvi ribakestena, mis kinnituvad üht otsa pidi iirisele, teine ots võib olla kinnitunud kas iirisele üle pupilli, sarvkesta sisepinnale või läätsele. Läätsele või sarvkesta sisepinnale kinnitudes tekitab PPM läbipaistmatu ala, mis võib nägemist oluliselt halvendada.

PÄRILIK KATARAKT
HC Hereditary Chatharact

Katarakt e. kae on silmaläätse kattev hägusus, mis võib olla väikestest punktidest kuni terve
silmaläätse kattev . Mida suurem katarakt seda rohkem ta mõjutab nägemist. Pärilik katarakt võib aga ei pruugi põhjustada pimedust, olenevalt haiguse ulatusest. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on koer pime.
Pärilikul kataraktil on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Sõltuvalt koera tõust on kataraktil läätses kindel asukoht, ta on progresseeruv. Sõltuvalt koera tõust võib pärilik kae tekkida erinevas vanuses. Katarakt ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel.

VÕRKKESTA DÜSPLAASIA
RD Retinal Dysplasia

Võrkkesta düsplaasia on haigus, mida iseloomustab kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine. Kergematel juhtudel ei ole nägemine oluliselt häiritud, raskematel võib kogi võrkkest irduda, mille tagajärjel jääb koer pimedaks.

LÄÄTSE LUKSATSIOON
Lens Luxation

Läätse luksatsiooni puhul rebenevad läätse paigal hoidvad ripsvöötmekese kiud ning lääts liigub oma kohalt. Lääts võib nihestuda kas klaaskeha poole või läbi pupilli silma eeskambrisse. Viimasel juhul võib tekkida teisene glaukoom, kuna vesivedeliku ringlemine silmas on takistatud. Selline olukord vajab silma ja nägemise päästmiseks kiiret kirurgilist vahelesegamist.