Kutsikate päev
Tellisime pühapäevaks oktoobrikuule kohatult kauni ilma. Ilmataat täitis meie tellimuse ning Pihlaka tänava koerteväljakule saigi koguneda hulk karjakoerakutsikaid. Et olla täpne, 5 austraalia karjakoera kutsikat, 1 lapi porokoera kutsikas ning 2 täiskasvanud austraalia karjakoera korda hoidmas. Seltskond oli tõeliselt rahvusvaheline! 2 kutsikat olid Poolast, 1 Eestist, 1 Tšehhist, 1 Leedust ning lapi porokoer oma kodumaalt, Soomest. Kordnikud olid kohalikud.
Koerad aga ei kogunenud niisama lustima. Austraalia karjakoerte tõuühing oli korraldanud koolituspäeva, mille raames jagasid koolitajad algteadmisi nii koolitusest kui ka näitusest.
Erinevatest koolitusaladest, koolitusvõtetest ning peamistest koera kasvatamisel/koolitamisel tehtavatest vigadest rääkis tunnikese Merlin. Loodetavasti said kutsikaomanikud inspiratsiooni teadmisest, et nad on valinud väga universaalse tõu, kellega võib harrastada kõiki spordialasid peale jahi (mis Eestis on lihtsalt keeltatud tõugudega, kes ei klassifitseeru jahikoerteks). Ehk kasvab mõnest kutsikast tulevane IPO maailmameister?
Koolitustarkuste kõrvale said kutsikad hulgakesi ka joosta ja mürada. Pildid reedavad, et see oli ülimalt vahva ja meeleolukas ettevõtmine!
Kui koolitustarkused kuulatud ja müramised müratud, toimus pisike piknik maitsvate muffinite ja teega. Kutsikaomanikel jätkus juttu muidugi kauemaks ning veidi puhanud kutsikad võtsid üles uusi mängutuure.
Et asi liiga vallatuks ei läheks, jätkas Enely päeva järgmise asjaliku osaga. Tema andis meile nuusutada näitusemaailma. Ta tutvustas nii näituste ajalugu kui tänapäeva ning tema käe all tegime ka esimese näitusetrenni. Rembo, koduselt Jeff, oli kutsikate hulgas kõige staažikam – ta on vaatamata oma noorele eale osalenud juba kahel näitusel.
Peale kolme tundi agarat päikese käes mässamist oligi aeg päev kokku tõmmata ning lahkuda sõbralikult lubadustega taas kohtuda mõnel järgmisel meeleolukal üritusel.
Muljeid vahendas Mari Joamets.
Vaata kõiki pilte:
